ࡱ>   !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~Root EntryˉMPageMaker@  (@>@>3@6@6nv4MP2 'J'և988 88 hL   kZ 4&@ } @ Pd 0  @@ L  & ^U NN & &4   G $7? MS[  B@ & >  ; G3Ld 26 kZ 3L  1 @ @  @   @} .+@,1  `'`'DISPLAYDISPLAYNone``@@xGMMd(xKdddContents^tIndex ,^>;^>^=.^> , C:\PROGRAM FILES\ADOBE\PAGEMAKER 7.0\RSRC\USENGLSHC:\PROGRAM FILES\ADOBE\PAGEMAKER 7.0\RSRC\USENGLSH\PM65.HLPxAddp$p$ db ..--__ {H@@Ӏ|hp deskjet 640c serieshRw"8 tRw"lRwRwDRw@H!@H!B Q8 t'pWwPXhXT2TlX"lRwRwDRw@H!@H! N8 t'pWwPXhXT3TlX"lRwRwDRw@H!@H!b7~Y8 t'pWwPXhXT4TlX"lRwRwDRw@H!@H!$8 t'pWwPXhXT5TlX"lRwRwDRw@H!@H!/01234! %&'()*! +,-.56! @ABCDE!FGHIJK! !"#!!789=>?!LMNOPQ!RSTUVW!0XYZ[\]!1^_`abc!2defghi!3jklmno!4:;<pqr!5stuvwx!6yz{|}~!7Times New Roman $Vrinda(Times New Roman Baltic(Arial Black"  $Wwin_Burmese(Courier1$@* q0CBB@/ o0 B;@* q0dBd<@5* T/ B=@* q0CBC'/g14M@#P:"=5Oxq(4"776P0|85 ^:7Q@=(xKdddxGMMdBody text(xKddddGMMdCaption(xKdddxGMMdHanging indentU(xKddd,GMMdHeadlineU(xKdddGMMdSubhead 1U(xKdddxGMMdSubhead 2 (xKdddx GMMdNormal B(xKddd GMMdheading 3 BNoneRegistrationPaperBlackRedGreenBlueCyanMagentaYellowAutodDAdobe Compatibility CMSAdobe Compatibility CMSPageMaker 5.0 RGBDAdobe Compatibility CMS Adobe Compatibility CMSPageMaker 5.0 CMYKDefaultDocument MasterH@@Ӏ|hp deskjet 640c seriesRwRw7|7|P||\ |p$p$Document Master)H@@Ӏ|hp deskjet 640c serieshRw7|7|P||\ |p$p$@ޘ!0H8ChH$&0IGH  $@Hdd%?Hgdd&%E9$p Xh(  Y#D!Z@ޘ #B`hH+`<hy1J @hH @h  2K@ dd@-H3L@hH @ޘ!,hCih@H -xBj ;BB# CPd$# .3 +# )# 0# +# .3 +# 0C C %3 +# *# +# .# +# ,# *3 )3 -# %# C I,# *# %# '# +# ,# C +# 0# 1# +# -# *# "# (# *# *# $# ,# (# *# C  *# 0# C f (# +# +# '# /# +# %# )# &3 +# C Editorial. Thingkhuo le Malcha in akoudoh chu, Kiging uvin thu aboi tai, tina ahi. Hichehi masanglai a chu ipuipaten, thu aboi tieng thingkhuo le malcha hi anakankhom jiuva, akhotin a anakithotto ji ahiuve. Chuntieng, gal hung umding chu kimagin uva, kilungtuohtah a adou jiu ahi. Amasa chunga hilchetna aumlou chu, aheloulaihon alunga hetnuomna anei a akihilchet tieng, ahailoubehna dinga kigel ahi. Tukhang hin Kukite, adeha, Manipur a chiengho hi akivet le koimacha kihuoltah a cheng a akhosunga inn nuomtah sa atampoi. Abangin Shillong, Delhi, Guwahati, Imphal, tiho ah, inn akisah uvin cheng dingin akigong e. Hitia chengho hi ajeh jatchuomchuom: 1) Hunam a sumlepai kidongho apehnuom lou jeh, 2) Sum kidong apehjoulou jeh, 3) Ahinkhuo kihuhna jeh, 4) Achenkhuompiho gelkhohna neilouva amachangseh kihuhhing nuom jeh, 5) Anam a dinga khantouna ding mongmong agellou jeh tiho ahi. Alangkhat a iseikit le asumselho hi chini a hopkhen thei ahi. 1) Hetna lhahsam jeh a, amachangseh kingailuho, 2) Namngailu ahivanga, aneiagou ijat pe jongle, nam phatchuomna um dinga atahsanlou jeh, tichu nam natong atamvanga tahsan le kineppi thei ding mi pen ahetlou jeh. Hitia aphatlouna le alhahsamna ding jeng a igella, tahsanna ineilouu le bolding chu umlou ahitai. Hinla, hichi lhahsamna hoa kon a ionthol tokahsea nuopleda kibanga boltei ding ahi. Namlamkai a kigelho din, eile-ei kidong ute; Kei kalamkai jeha, namkhantouna, ipipi um tam? Namdang hon eijachuom uvem? Namdanghon kihoupi khamset a eigel tah uvem? Namsunga kitomona umjongle ichengei ham khatbeh a phatna amano tah em? Panmun sanga nam kangailut joh mong nahem? Keisanga boltheijo lamkai thei miphachuompi kanei nahem? Kuki ten kei lamkai sunga chamlhat amumong nadem? Sumlepai ahiding dolla kamanchah hinam? Mose chu Egypt gamma leng ahiding sangin, canan gam a mohmi hiding akilhan joi. Kukiten hichu igelthei nadiu vem? Eiman sum themkhat imu dingpoule inamle igam jong kijuohdoh ngapcha jeng thei vang chu vangset umtah ahi. Namlamkai dihtah in agelkhoh pen chu anamgam kehliet ding, thahatsah ding, amipite huoibitna ding tiho hi ahi. Kuki lamkaihon agelkhoh pen chu zapi huh le venbit ding, agamsuhlet ding, anammipite zatdanghon ajaa ding tiho hi hinam? Akile lang joh ham? Ipuipaten gamlientah inalamdoh peh uchu, tun akumkum in aneochehcheh e. GMMdx GMMdx GMMdx GMMdx GMMdx GMMd  (xKddd /!R f&/Thingkhuo le MalchaGMMd(xKdddh CP@@xbrb@ " brJb@ " !R Contact Address: Postal- WZ-87(A), First Floor, Budella Market, Vikaspuri, New Delhi-110018.  GMMdn GMMdWd GMMd x(xKdddV x(xKdddh$$C  Email: thingkhuolemalcha@yahoo.comZ GMMdZ GMMdZGMMdfy$   p y$5`y$&@P y$ Volume 1 Lhaseh a kisuo - January 2006 Section 1fxGMMdf(xKdddf$ x(xKddd$5`<`<+%C+# /3 )# )#  C 7#38+# ,# ,# +# -# %3 )# )# "C  &#8,# '# '# '# # ,# '# -# *# )# .# C ?&#8/3 C m'#8*# 1# *# "C  .# /# (#  C  ,# *# ,# .C &)# .# C .# .# "C  ,#  C /Gam-ui jengin jong gena ding aneije. Huoilai a nachen a ipitabang dinmunna naum ham? tihi gelkhomna nei tadiute. Tunia Kukite chenna gamho le haatnaho mun tia kiheho chu huoilai mong ham? ti hi eima-le-eima kidong ute. Churachandpur ham?: Masanglai chun Lamka akitile Kukite hatnagam in anakihein ahi. Phatche dungjuijin, tunin Kuki akitile huoilai pentah a khu haatham? tin, phatahin kivele seichet hasatah hiding ahi. Henglep gamkai ivetle, Kukite haatna gam ahimonge, tia seithei ahipoi. Ajehchu gamvaipo (Government) hon tha aneina le agamsunga cheng Kukihon tha aneina sanga sangjon, thaneichuom lhomi tabang aumtai. Lamka khopi sung ham?:Anina a seidin, masanglai a Kuki anapomhon tununga adalhah tahjehin Lamka khopi sungjong Kuki te thahatna mun ahitapoi, kitile koi ham changmel a nelthei ding?. Hinla, hitia kikhentelna aumjehin, masang a anakigingchalou ho tun nuomtahin akhosauve. Hijehhin, agamneilouhon einuoise uvin khutthahlhauna in eineijuve. Chule agamkaija cheng nammi themkhat aboltheiho chu aliet ding adeipouvin suhmang ding aguong uve. Hichihi ikitomonau eihetchet jehuva einuoiseu ahitai. Chandel gamsung ham?: Ivetkit le Naga kiti umnalou gam anahi. Tuhin, atamjo tabangin Naga apomtai. Ahile Moreh ham?: Hiche jong hi, Nang nuomtang nuomhih tang kinelna umlouva ahi poi, tiding ahijenge. Moreh a ihaatmo jeh uvin, phaichammihon eineh uvin kawlgam (Burma) sunglang kisen ah athanei tauve. Hitiho hi asuhlhapna (haatkitna)ding lampi um lou ahidehpoi. Hiche lampi chu holdohthei ahi. Chihna, hansanna le thahaat akitho khom ngai ahi. Eiho sanga pao kibanglou ngenseng chenhalna gamho jengjong kilungtuoh taha cheng ahi. Eiho a hi asuhlhapna lampi holding daan chu 1) eima lamkai ihile, alampi chu gel angaije. 2) nina a eiman imacha lampi igeldohthei tahloule eima sanga chingjo le thiemjoho doha alampi holthei ahi. 3) zatlenam a dia thilphachuom le lunggel hoi neiho doh chu jachatna ding imacha aumdehpoi. Ajehchu nangma changthil ahipoi. Namatoh le namajo ding, nageitoh le nageijo ding ahi.$xxOC8$^3 $$LC $Delhi thuchin: Vacha neocha khat in, abuhsahna dinga thingkang hing khat akamjeh a Dawrka-Barakhamba lampi a Kolphemeivah gui ni kisuto jeha Metro Rail minute 90 jen kitaang (lhailou). % GMMdSx GMMd#x GMMdBx GMMd GMMd GMMdx GMMd GMMdx GMMdx GMMd GMMdNx GMMd GMMdx GMMdx GMMdx GMMd (xKddd%%""h BhS %BhW@#h=Ch8#h6#h@3h.Ch@#h>3hJ#hB+hG#h7#hChC#hBCh2B#h8#h=#h?#h7ChD#hC#hF#h ChCQBurma Kigomkhom Gampi sung Daanpi (Guongsuo) Bung 47 Gambehthahho Kisemding Daan. Burma Kigomkhom Gampi (Federal Union of Burma) sunga jaoding gambehthah akisemdingteng anuoija daan dungjui hiding ahi. (A) Kigomkhom Gampi (Federal Union) sunga gambehchuom kisemnuomho chun hiche achennaugamkuol sunga mipi 30% phatsahna a akisaipi gambeh ahiloule gambehho thalhengho (MPs) komma gambehthah adeinau thu alhut dingu ahi. (B) Hiche gambehthah kisemding deisahna thu chu akisaipi Gambeh Thalengho ahiloule Gambehho Thalhengho (Members of Chambers of Peoples Representative or Lower House from the concerned state/states) akehkhatval phatsahna a Namthalheng Innpi (Chamber of Nationalities or Upper House) komma apohlut dingu ahi. Chuteng gambeh thalhengho le namthalhengho kithokhomna a gambehthah khuolchilloikhat asemding ahi. (C) Gambehthah semnading khuolchilna neiho thulhut dungjuija hiche akideisahna gamkuol sunga zapi lunggel vetlhahna kibol ding ahi. (D) Zapi lunggel vetlhahna a gambehthah semna ding huopsunga mipi 60% vallin pha asahle namthalhengho a kuonna gambehthah kivaipohna daanpi chu gambeh thalhenghon ahetpeh ding ahi. Gambehthah suhpilhinsahna dinga hiche gambehthah daanpi chu akisukha gambeh(ho) a daansemho komma kithot ding ah. (E) Hiche daanpi thah chu gampi vaipopi (president) in soi akaina dinga kipelut ding ahi.Gampi vaipopipu chun ni sagi sunga soikaina aneitahlou jongle hiche daanpi chu soi kikaikhum daanpi ahi tia kipom ding ahi. , GMMdx GMMd$x GMMdx GMMdx GMMdn GMMd,(xKddd(xKddd%(xKddd(xKdddp p  CPCP#P-+P(CPC0#0#9#4#7#4#436;.303S 435#5#:3.#1#7#3#6#8S3#C +# .#7+CU4#6#C ;#6#CChs 13S8?0C !Cn 43C6#9;<;C#0CU$C +CR*S $CP 7;C+S?)CV 8; C::S Kigopkhom Burma Gampi Daanpi (Guongsuo) Seikhomna (Consultation on Federal Constitution of Union of Myanmar) Achesa January 26, 27, 28, 2006 sungchun Burma Kigopkhom Daanpi (Guongsuo) Seikhomna chu Delhi khuopi, Janakpuri, Maharajah Banquet ah anakinei jin, damsella chai ahitai. Hiche a chun Burma gambehho a zatjouse a kiloikhomna jouse kimkeijin ajaovin ahi. Kuki thalhengho chu Kuki Peoples Congress (KPC) a Pu Letlam, Kuki Students Democratic Front (KSDF) a Gl. Luntinsat le Gl. Janglet, Students and Youth Congress (SYCB) a konna Pu Thangjalun chule Kuki Womens Human Right Organisation (KWHRO) a Pi Kakang le Ng. Vahhoi ahi. Tuchung kihoukhomna daanpi hi Thailand a achesa kum 2004 laija anakijihpan ahitai. Hiche Daanpi jihlaha Kuki thalheng ajaolou jeh in Kukiten hetpehna kanei pouve, tin pomlouna lekha khatvei anakithejah tai. Ahin, tuchunghin Daanpi guongsuo hin Kukitea dinga ichengeija kivenbitna apehjou ding ham, tithuhi phatechan khuolchilna akineijin, nelkalthei jouse chu semphat ahinadingin akinellin ahi. Chule tuchung a akideilounaho khelna akineijou teng, banjomma March 2006 tengle Thailand a Vetchilna khat umkit ding ahi. Kuki thalhenghon akihaseipen chu; 1) 1967 kumma Khadawmi Kino (Khadawmi Operation) a Kukimi 20, 000 val kinomangho ahungkiletheina ding a daanpi chaang khat a jihlut hiding. 2) Kukite gamsunga sepaivaipoh sunga (1962 a kipat zapithaneina kimutokah) daandihlouva hungcheng lut ho agamneimi a sim hilou ding. 3)Namlhomte ven bitna (Protection of Minority) chaang sunga Kuki techu tamlelhom thua kikailouva gambehkhat peh hiding tiho hi ahi. Daanpi Bung le Chang ho: Tuchung Daanpi guongsuo hi Bung 14 le chaang 187 alhinge. Abungho chu: 1) Gampi a Kigop Daan (Form of Federal Union), 2) Chanvou Bulpi (Basic Rights), 3) Kigomkhom Gampi a Jao Gambehho (Member States of the Federal Union), 4) Kigomkhom Gampi Innpi (Assembly of the Federal Union); (a) Nam Thalheng Innpi (Chamber of Nationalities) le (b) Zapi Thalheng Innpi (Chamber of Peoples Representative), 5) Gampi Daan Semna (Federal Legislation), 6) Gampi Pipu (Federal President), 7) Gampi Kivaipohna (Federal Government), 8) Gampi Thutanna (Federal Judiciary), 9) Gamsungmihina (Citizenship), 10) Gampi Huhna le Venbitna (Federal Defense and Security Services), 11) Thukhoh Umsung ( State of Emergency), 12) Daan Lhangpi (General Provision), 13) Kisemtuohkah a manding Daan (Transitional Provisions), 14) Daanpi Thahsemphatna (Amendments of Constitution).5GMMd=xGMMdGMMd1nGMMdnGMMd!nGMMd%nGMMd nGMMdnGMMd.nGMMd"nGMMdFnGMMdxGMMdnGMMdGMMd;nGMMdxGMMdGMMdDnGMMd (xKddd ;ChC,;xBxB-S N S8,# )C e)# ,#  C )# )# C # +C C8C8!3 +C *(C  S 2 "#  C &# #C  C(pg.# +# .# ,# '3 /# $# )3 C  C  Ch@+# 03 S -# -# ,# )# 0# ,3 C Z,3 ,# C *# )# ,# +3  C *-# +# )# C '# #3 #!# C  S8\ *3 "# &# C %3 .# +# '# *3 ,# ,C C .3 (# +# )# ## *#  C ## (# -3 .# -# ,# /# .# /# C -# -# -# )# -3 -3 *# .3 .# )3 )3 %# ,# #C  -# .# +# (# -3 C ,3 ,# )C >'# (# C C Tehsehon aseijuve. Thuchih(proverb) Simbeng lhason apahchai.(Ineisa thilkhat abeinunga midang komma kiseiphapha jeng) Gul chuhkhahlou vin gulgu ahepoi.(Thil hahsa tuohkhalouhon ahahsatlam ahettheilou kiseina) Thiemmo sakap anasai.(Thilkhat thepman hilouva akuomleakuom kitokhah jeha kibol hoikha) Nangong mi nuiman in anuije. (Thilkhuoltohna umlouva mibolman a kibol). Thulem (Idioms) *Ingap le ehche* *Vangse leingam lholha.*(vangsetna chunga vangsetna son) .*Suhtum/Khetbuh.*(Misottol a pang mi). *Tengto* (Jum/jachat helou mi). *Chaga theito.* (Kikhattah a kimu vangphatna) *Simbeng upat/mumlou laiya pahdikisa* (Aphat lhin masanga kigollhan sah) Nuibom Thinglhangkho a minu khat le achanu hi, khopi sung khat ah, khuoljin in achelhonin, ahet mikhat inn ah alhung tai. Chuin, alhunnanun , mi khatvei chakhat hungen tin lungsettahin ahsa ahuonpeh tai. Ann anehchai juvin, innneinun, Me tui naimo? tia adohle jinnun, Katheihihbehe, ahsa kanehkhahlouna asottan atui-atuilou kahetahhih e. tin ahindonbut e. Koisei ham? Democracy is the government that buys the people, forces the people and offs the people. (Reverend. D. T. ) Kum 2001 a igamu kibulu a mitamtah ithinau chu 7000 miles gamla a um, miphalou vaipohna gamdetlouva hung kipan ahijehin, vannoi gam jousea miphalouho suhbeiya, zapithaneina dihtah tundoh chu eiho kivenbitna pipen le ikin u ahi. (George Bush, US President US mipi henga athusei) Vohcha hia lunglhaisel a hin sangin, mihem hia lungkimlou pumpum a hin aphajoi. (J.S. Mill) Gam kisemdohdaan semthah a, zapithaneina dihtah tundoh a chule gamsung kehsolouva boina hi suhlhap ding ahi. (Rajapaksa, Sri Lankan President in LTTE toh kichamna ding thu asei) Kei lhohbuh tabang nei hi Kukite laha mi 5 beh um leh ikhantou dingu ahi. (1996 KSDF General Conference, KBC Hall a Jingun Pu Holkhomang in asei.) Thohhat hi kagou lien pen ahi. (H.D. Kumaraswamy, ni 15 boina ato jouva Karnataka CM thah akaidoh phata thusuomihon adohna adonbut) NULEPA KIBAHNA. Tulai vannuoi mihemte khantou dungjuijin, chuonlekhan ahung umdoh in, chule hichechonlekhan jong chu kikhellouvin aumdendeh poi. Pathien in Adam le Eve asemchun Eden huonsung ah akoijin, ajuilhon dinga asem daan khatseh bou anaum e. Hichu, huonlailung a theiga (selepha hetkhanna) anehlhonlou ding chu ahi. Anaumlou Choondaan dangho; kichenna, kithoina, guolnop manna, kivuina, Pathien houna, kivonna, kijepna, adangdang. Ahin, phatche dungjuijin, Pathien in Abraham le Mose kommah Israel chaten ajui ding daanho anapen ahi. Chule chidangnamdangho vang chu Pathien in apehlou vangin mihem apun dungjui le khantou dungjuijin choonlekhan amaho macham in ahinkilam doh tauvin ahi. Chumabangchun, Kukiten tua ineiju choondaanho jouse hi phaatche dungjuija ikilamthuu ahi. Tu kum 50 masanga ichoondaan hou le tua ichoondaanhou ichengeija akikhel ihesuoh kei juve. Ipu-ipaten anajuilou hou, choonlekhan, sillechen, hamlepao, tohletham thah tamtah idei juvin, ineitauve. Lekhasim le sepai pang chu mithase in anakoi juve. Kukite choondaan toh kituohlou vin anagel uve. Hitiho chu tunin akilebul tai. Mihemte choondaan kikhelloubeh hile tunia hi hitabang a vannoi khangtoulou ding ahi. Nang le kei nopleda umlouva kikhelna hi ipom ngai ahi. Innsunga chanute le chapate kibang chetna vetsui ahiloule khoukhah ding, tihi mikimkhat din saan hahsa maithei ahi. Ahinla hichu ijuimasangseuva Kukite nam akehkhat khantoulou tina ahi. Ajehchu tulai vannoi lam kaiho ivetle numei jong tamtah aumtai. Gahsei din,US Secretary of State-Codoliza Rice, German Chancellor-Angella Marker, Indian National Congress Chairperson- Sonia Gandhi, Burma a zapithaneina (democracy) a lamkai-Aung San Sukyi, adangdang. Insung guolnopkipa, thileman, gentheikhoisat nikhoho jongle numeiten ahapohnat joh bouvin ahi. Nachanuten khonunga nahinkithopithei nahinkithopitheilou chu nakhoukhah daan chunga kingam ahi. Aneolaia nasem bangbang a hungsuoh ding ahi. Tunjong Burma a zapithaneina akiletundoh le Numei le Pasal Kibahna (gender equality), hi chepi din Daanpi, ah akijaosah e. Feb 4 nin, IAEA in Iran nuclear natoh chungthu UN Security Council in aseidin aphatsah tai.  GMMd GMMdx GMMdx GMMdx GMMdx GMMd:x GMMdxGMMd!xGMMd;xGMMdxGMMdx GMMdCx GMMdx GMMd+x GMMd GMMdx GMMdx GMMdx GMMdx GMMd&x GMMdx GMMdx GMMdx GMMdx GMMd x GMMd"x GMMd#x GMMd%x GMMd GMMdx GMMdx GMMdx GMMdHx GMMdx GMMd GMMd GMMdx GMMdZx GMMd/x GMMdRx GMMdx GMMdox GMMdFx GMMdLx GMMdIx GMMd!x GMMdfx GMMdx GMMd GMMdx GMMd;x GMMdx GMMdGx GMMdx GMMd x GMMdx GMMdx GMMd(x GMMd x GMMd-x GMMdx GMMd*x GMMdx GMMd"x GMMd x GMMdvx GMMd (xKddd (xKddd  (xKddd\ BC8CH EGGI#h!Ch @@x*#,#&#1#1#*#-#1#0#0#.#*#1#'#&C# C.#-#/#C<.#0#1#.#/#13'#C.#0#+#C-#*#/#+#,3.#+#(#-#/#CD03&#.#(#.#$#,3-#-#/#0#)3(#*#0#,#0#/#.##H$3-#.#/#0#.#.#2#03*#+#.#,#1#/#-#.#-#/#13+#13/3*3.363.31#,C Ch@ -#3#.#-#-#/#3#)#.#2#2#3#0#130#.#,#3#.#(3/#1#'#-#.31#0#.3,#)3+30#'#+#/#C0CC@ Kuki movement machalmona dinga Chin ho lung gel le natoh: 1988 kichaikon lama patna, Burma gamsunga konna potdoh kahinato kilhonin, Burma gama Democracy alut leh Kuki nammite dinga khantouna le lungmonna uminte, ti kinepna jalin simlai chapangho India gamsungah akipansan ahi. Ahin, vangset umtah in Manipur gamsung ah chilenam kiboina ahung umin, isopiu Nagahon monaneilou Kukiho chu ahinno tauvin, mipi tamtah hinkho analemtan ahi. Hilaitah chun, CNF (Chin National Front) hohi, Kukiho suhmang dinga gong NSCN ho toh Bangladesh ah, kingailutah in aum khom uvin ahi. Hijehchun, Chin le Kuki hi kinaicha ahito kilhonin, hitobang boina aumlouna dingin CNF lunggelthei phabepho hengah anakichen, ngaichatho akisei in ahi. Hiche kihouna a chun: (1) Burma a CNF le Chinte doiletup (movement) hi Burma Kukihon apomtheina dingin, tuletua Manipur Nagahon Kukiho asuhgentheilouna diuva CNF in pan alah diu, (2) Kuki-Naga boina hi CNF in chamna asemdiu. (3) Indo-Burma gamgi (International boundry) in eikhen jong uleh, namkhat hikhomna jalla ichenna gam cheh uvakilungtona le lungmonna aumtheina dinga Manipur a hi tuletua Kuki a konna potdoh phung (Tribe) dangho hin Kuki hi ahin pomkit uva hiche mina chu Manipur a gamtum semdoh ahitheina ding leh (4) chutobanga Manipur a Kuki hi ahin pomthei uto kilhonna Burma sunga Kukiten jong Chin min chu achamlouva ahin pomtheina ding uva pan lahkhom ding tiho hi ahi. Ahinla, vangset umtah khat chu sopi Chinhon achunga kiseiho chu nahsahmoa akoi keuu hilouvin, Nagaho toh akigopnau asulen chehcheh uvin, chuleh Manipur a um Kuki lah a phung (Tribe) chuomchuomho jong atilse uvin, Kuki apomlouna ding uvin thumopna anei u akimuchen tan ahi.Chutobanga, Chinhon Kukiho chunga lunggel anei u chu akivet leh ngailutna aumloudaan leh Kukiho chennagam deichat jala namkhat hikhom ding atiu ahidan mudoh in aumin ahi. Hicheho jehchun, Kuki StudentsDemocratic Front (KSDF), Burma hi apamma um nam ngailu phabepkhat in 1993 in ahin kiphutdoh tan ahi. Banjomma natoh amachala khonunga Kukite gamtum neiding deijalin, KSDF hin Burma sunga cheng Namjouse Simlai Kiloikhomnaho Kigopkhomna (Studentsand Youth Congress of Burma-SYCB) ah membership anakithum in ahi. Ahin, vangset umtahin hiche chu sopi a kigel Chinhon akhahtan uvin ahi. Hiche chun Kuki te hamphat ding thangthipna anei u hetdoh in aume. Chuche keu hilouvin, Nationalities Youth Devolopment Committee (NYDC) leh United Democratic Congress (UNDC) a jong Kuki ho jaoding Chinho maman akhah uvin ahi. Chubanin, National Democratic Front (NDF), Democratic Alliance of Burma (DAB) leh National Council of the Union of Burma (NCUB) kiloikhomna hoa jong Kuki ho jao ding chu Chinhon akhah uvin ahi. Tun, hiche CNF in UNPO a sungmihina (membership)amuna diuvin Nagaho akitosot sah uvin ahi. Chutobanga Kukite gal Naga ho tosot amutheina diuva Naga ho lunglhaina abolpeh diu hi hetsa ahin, akhohleh Kukite Chennagamho jong hi amaho kihomchaisa ahiu jong bailamtah ahi. Hitobang Chin ho lunggel ho hephalou vin um u tin, amaho belleu hen nikhat leh onghom chum ibah teidiu ginchat aum in ahi. Ajehchu, Burma sunga Chin le Kuki dinmun hi India sunga achesa phatsunga Mizo le Kuki dinmun tobang ahin, MNF (Mizo National Front) galsatnaa Kuki hon athisanu tamtah ato vang uva imacha chanvou aneilou bang uva, tunia jong ibolkhel uleh hiche dinmun chu ihin phahkitdiu ginchat aum in ahi. Ajehchu Namsung Gamgi (National Boundary) in ei khen u ahi tahjeh in Chinho bella phatchom nading ima cha aumpoi. Hitobanga sopi Chinho lunggel hi akivetleh Kukiho ngailut man ahilou akimuchen in ahi. Ajehchu sopi a imu uleh Kukiho Gamtum neiding chu ikipapi diu eiho seisei ngailouva Kuki State umdohtheina dinga eikithopi diuva kilomtah ahi. Ajehchu 1948 Buma chamlhat laia patna Kukiho gam chu Chin State chun anachudoh joulou u ahi. Tua alunggel ujong hi akivet leh Kuki area hi Chin State hisah teitei ding, Chin State ahitheilou leh Sagaing Division na Burmante thaneina noia igentheidiu pha asahjoh u ahi hi mingolpen in jong ahetdohthei ahi. Khum khana (Conclusion) Kukite hi namdang khutnoia anaumkhahlou daan leh chamlhatna neisate anahi daanu in pan ilahdiu hi kin thupi penna ingaito diu akisam in ahi. Chutobanga, Kuki nammite khantou nadinga pan ilah bukimthei nadiuvin mipijouse hin abidoi kichentah a amuthei dingu angai in ahi. Chuche keu hilouvin ilah uva kipumkhatna hi galjona dinga athupi pen ahi jong geldoh u hite. Hiche kipumkhattheina dingin ilahuva hi ngailutnan vai ahop ding akisamin ahi. Hijehchun itia isungu va kipumkhatna lhahsam a, kipalna le chetohlouna hi ipijeh ham? ti ikhol uva inam u isem phatdiu hi eiho dinga apoimo pen ahikeu hilouvin Pa Pathen lunglhaina jong hidingin ginchat aume.Kuki State hi Kuki jouse ding ahi to kilhonin, kiloikhomna khat, Phungkhat maimai in achih athepna asona amolsotheiding hilouvin, Kuki nammite sunga tahsa le lhagao lama natongho le meithai-chaga tia khenlouvin nam natohna dingin mano tao hite. 1947 kumin namkhat hina Chanvou (State) ananeijou hih jong leu hen, achesa phaat sunga Government in Panglong Kinoptona chu ajui tahlou jeha tunia hi gamsunga cheng mijousen zapithaneina (democracy) aumtheina dinga lam kijotkhom hi Kukite dia vangphatna ahi. Tunia zapithaneina gaalsat hi Chamlhat Galsat Nichanna (second independence movement) jong akitin ahi. Hicheto kilhon chun lamkai Aung San Suukyi in jong gamsunga chamna le lungmonna aumtheina dinga Anichanna Panglong Kilolna (Second Panglong Agreement) neiding angaicha e tin aphongdoh in ahi. Hijehchun phat masan golnung anaphajouhih jongleuhen Kukite mailama lungmonga ikhosahtheina diuvin muntina um Kukiho jousen ijokham chehuva pan ilah diuvin temna kahin nei e. 9GMMdnGMMdJnGMMdQnGMMdsnGMMdnGMMdnGMMdnGMMdnGMMdKnGMMdsnGMMdnGMMd nGMMd!nGMMdKnGMMdSnGMMdnGMMdnGMMdnGMMdInGMMdnGMMdGMMdnGMMd;nGMMdenGMMd<nGMMdnGMMdnGMMdnGMMdNnGMMdZnGMMdnGMMdx GMMd: x(xKddd (xKddd| (xKddd (xKddd (xKddd (xKddd:O> |w  J@ w xGMMd(xKddd$K$C  Email: thingkhuolemalcha@yahoo.comZ GMMdZ GMMdZGMMd$ x(xKddd$h ~LCP~@@xb~r~"@ ~b~rJ~"@ ~!R ~Contact Address: Postal- WZ-87(A), First Floor, Budella Market, Vikaspuri, New Delhi-110018.  GMMdn GMMdWd GMMd x(xKdddV x(xKdddhU@@M0C %S chonlekhan jong chu kikhellouvin aumdendeh poi. Pathien in Adam le Eve asemchun Eden Ux GMMdU (xKdddU GMMdx GMMd (xKddd$00PC$ C  $rC "$ Damthei venna (Health care): Sahing nikhata nivei neho hi kal khata khatveiseh neho sangin pomnat (cancer nat) 35% avei baijo e. nGMMdxGMMdnGMMdenGMMd nGMMd(xKdddq$@@Qb# $$C [$Eima gam ngailut chu thilloupi ahi. Hinla, gamgi khellam a chengho ngailutlou ding tina ahipoi. (Pablo Casals) bx GMMdx GMMdq (xKdddq @%% $ @/00*8*((.@@9.1@y1/y/}@ ;        @   @  @ h      $ @  f@    @   5 @ @             =    @   v \@ C     G@ !   @$ $ $ % @% % & & $' @' ' @( ) @) h* * + + , , U- - - @. / @/ / 0 0 1 1 2 3 3 4 q@4 4 5 5 Root Entry YMPageMaker@  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~  (@>@>3@6@6nv4MP2 'J'և90-88 88 hL   kZ 4&@ } @ Pd 0  @@ L  & ^U NN & &4   G $7? MS[  B@ & >  ; G3Ld 26 kZ 3L  1 @ @  @   @} .+@,1  `'`'DISPLAYDISPLAYNone``@@xGMMd(xKdddContents^tIndex ,^>;^>^=.^> , C:\PROGRAM FILES\ADOBE\PAGEMAKER 7.0\RSRC\USENGLSHC:\PROGRAM FILES\ADOBE\PAGEMAKER 7.0\RSRC\USENGLSH\PM65.HLPxAddp$p$ db ..--__ {H@@Ӏ|hp deskjet 640c serieshRw"8 tRw"lRwRwDRw@H!@H!B Q8 t'pWwPXhXT2TlX